Ajaloolis-autobiograafilise raamatu keskmes on farmaatsia õpetamine Tartu ülikoolis alates aastast 1802, mida täiendavad autori enda ning paljude teiste proviisorite ja ülikooli vilistlaste mälestused oma õpinguajast ning sellega seotud isikutest ja oludest. Suurt rõhku pannakse ajastu ühiskondlikule taustale ning keelele ja meelele. Raamat sisaldab ka väljapaistvamate farmaatsiaõppejõudude elulugusid ning paljudel juhtudel nende kohta esmakordselt avaldatavaid endiste üliõpilaste ja kolleegide mälestusi ja meenutusi. Ajaperioode käsitletakse vastavalt ülikooli ja farmaatsia instituudi ajaloo peamistele etappidele, ning detailsemalt aastakümnete kaupa.