Väliselt järgin ma koššerit, riietun tagasihoidlikult ja teesklen, et mulle on väga oluline olla vaga hassiidi naine. Sisimas igatsen igast valuvormist välja murda, maha kiskuda kõik tõkked, mis ei lase mul näha, teada, kogeda.

Mu elu on saladuste hoidmise harjutus; suurim saladus on see, et ma olen päris mina ise …

Minu kaks „mina“ on lõpuks teineteisest eraldunud, ja tolle teise olen ma tapnud, mõrvanud jõhkralt, kuid õiglaselt. See raamat on tema viimased sõnad.

Deborah Feldman kasvab üles hassiidi juutide kogukonnas. Tema elu dikteerivad keelud, käsud ja reeglid. Paika on pandud, mis riideid ta võib kanda, kellega ta tohib suhelda ning mida sobib lugeda. Juba 17-aastaselt valitakse Deborah’le sobiv abikaasa ning 19-aastaselt saab naine oma esimese lapse.

Pärast lapse sündi hakkab Deborah mõistma, et ei soovi oma pojale ahast ja piiratud elu, mis vangistab lapse héder’isse või ješiva’sse ning võtab võimaluse oma silmaringi laiendada. Naine otsustab jätta maha oma senise elu, et alustada puhtalt lehelt.

„Allumatu“ on raamat, mis vallandas ultraortodokssete juutide raevuka vastureaktsiooni: hassiidid süüdistasid Deborah’t valetamises ning ülemaailmse juudi kogukonna häbistamises. See on aus ja avameelne lugu eneseteadlikust naisest, kes julges kergitada katet ühelt väga isoleeritud juudi sektilt, mille liikmed olid seni oma elulaadi ülimalt saladuses hoidnud.

Raamatu põhjal on Netflixil valminud ka põnev neljaosaline miniseriaali „Unorthodox“.