15. augustil 2007 saab Rootsi kriminaalpolitsei juhil Lars Martin Johanssonil mõõt täis. Olof Palme mõrv tuleb ära lahendada. Aegumistähtaeg on varsti ukse ees ja sama vääramatult läheneb ta enda pensioniiga. Kas poleks imeline panna oma karjäärile punkt just selle juhtumi lahendamisega?
Salaja kogub ta kokku kõige arukamad kolleegid, eitades samal ajal meedias uue juurdluse algatamist, ning koos hakkavad nad värske pilguga üüratut uurimismaterjali läbi käima. Christer Pettersson ei tapnud peaminister Palmet. See asi tehakse ruttu selgeks.
Aegamisi, ent kindlalt kerkib esile uus ja üllatav versioon. Ent kas see on ikka õige – ja kas tõde on võimalik ka avalikult kuulutada?