Abielluvate noorte endi meelest oli maailm kogu aeg hullust täis koht olnud, ainult et varem lihtsalt puudus sellekohane info. Internetiajastul teadsid aga kõik kõigest ning oli vaid aja küsimus, millal see küllus ennast ammendab ja tühjusena kokku kukub. Samas polnud see veel maailma lõpp, vaid ühe ajastu lõpp ja uue algus, tuhk, millest tõusis järgmine maailm, see kaheksas, kuna seitse varasemat formeeringut olid kahjuks nurjunud või siis lihtsalt nõrgaks osutunud. Maailm iseenesest täiustus aga pidevalt ja igas järgmises pidi kõigi eelduste kohaselt olema teistsugune ja parem elu, veel kiirem areng ja uus algus, millel polnudki lõppu.

Marje Ernitsa fantaasiaromaan „Kaheksas maailm“ on autori nägemus elust Maal tulevikus. Südamlik ja põnev lugu jutustab Urvelist ja Hannesest, noortest inimestest, kes sõidavad polaarjoone taha oma mesinädalaid veetma. Samal ajal Maad tabanud katastroofi tõttu jäävad nad Arktikas kogu ülejäänud eluks. Polaarjoone taga sünnivad ka nende kaksikud lapsed Ines ja Üllar.

See on lugu elust teistsugustes tingimustes, inimeste kohanemisvõimest, julgusest ja nutikusest ning maailmast, mida enam pole ja maailmast, mis tuleb.