Raamatus “100 laulu” on 100 tuntud laulu soome ja eesti keeles. Vanimad laulud on pärit aastasadade tagant, uuemad sõnastused viimastest aastatest. On lastelaule, kirikulaule, meremeeste laule ja eurovisioonilaule.
Suurim osa lauludest on tuntud nii Soomes kui ka Eestis. Mõned lauludest võivad tunduda natuke võõrad, aga on teises riigis kõige tuntumad. Mõned laulud on peaaegu sõnasõnalt samad, teistel on sama ainult viis.
Näiteks Kalavesi/Võõrsil (Üksinda.....- laule teatakse hästi mõlemal pool Soome lahte.
Kõikidele raamatu lauludele on saadud sõnade autoriõiguste valdajatelt avaldamisluba.
Mikko Savikko (sünd. 1953) kolis Tallinnasse 1994 aastal. Peale Viru hotelli restorani juhtimist alustas ta 2005 aastal The Baltic Guide turismiajalehe peatoimetajana ja läks pensionile 2016 aastal. Idee 100 laulua/100 laulu raamatu tegemiseks sündis 2016 aastal, kui Soome Tallinna suursaatkond ja Soome-Viro Instituut kutsusid üles inimesi tegema riikide 100 aastapäeva pidustusteks liituvaid projekte.
Mikko Savikko on kirjutanud 2011 aastal raamatu eesti toidust “Seapraad ja kartulisalat” ja on üks raamatu “Baarimiehen Tallinna” autoritest Laulude kogumisel on abiks olnud Savikko ulatuslik eestikeelsete laulude kogu. Eesti muusika ühest äärmusest teise on olnud tema hobiks juba aastaid. Ajalooline Soome ja Nõukogude Liidu vaheline verine Talvesõda kogu oma karmuses, unustamata siiski inimlikku puudutust.
Pekka Lehtosaari (sünd. 1961) on kirjutanud mitmeid täispikki filme, nagu Pahat pojat, Vares, Röllin Sydän, Dark Floors, Syvälle salattu ja Rendel. Ta on olnud kaasosaline kirjutades mitmeid televisioonisarju, nagu Külmäverisesti sinun ja Ala-maailma. Hannu Lukkarinen (sünd. 1949) on joonistanud pildiseeriaid 1995 aastast. Tema tuntuimad tööd Arto Paasilinnan romaanidele põhinevad Ronkoteus ja Karvainen kamaripalveilija ning juba viie albumiga jätkuv mereröövliseiklus Nicholas Grisefoth.