Publitsistliku teksti eluiga piirdub ilmumise ajaga, kui ta sellelgi ajal päriselt elus on ja kellegi meeli erutab. Õige harvad on juhtumid, kus üht artiklit või avalikku kõnet tsiteeritakse veel aastate pärast. Teaduste, eriti humanitaarteaduste puhul on see rohkem võimalik.
Seega on artiklikogumike üllitamine mitte igavikku, vaid igavust teeniv ettevõtmine. Möödunud ajahetke või artiklite autori kunagiste kirgede kohta need ehk midagi kõnelevad, aga vähe kes seesugust kõnet kuulata ihkab.
Sellise sissejuhatusega valitud artiklite kogu kommentaarile on teie alandlik skeptik asja negatiivse poole pealt paika pannud. Aga näe, ikka on ta nende kokkupanemisega vaeva näinud. Eneseõigustamise vaeva jätab ta siinkohal siiski ära.