Meeri, Helle, proua Liia ja Viive on erinevate iseloomude, harjumuste ja oma väikeste kiiksudega hilises keskeas naised, keda seob kauaaegne sõprus.
„Miks sa tahad mu elu nii keeruliseks teha? Mul on hea rahulik olemine. Vahel käime kohvikus juttu ajamas ja … Mis sulle ometi sisse on läinud?“ tundis Meeri ärritust kasvamas.
„Kas sa ei saa siis aru, et nii sa oledki vana ja liiga rahulik? Vaja on ennast üles raputada! Elu on antud üks kord! Kas sa pead tõesti koos oma vanamehega kopitama? Nii loll ei saa ju olla!“ Helle hääletoon tõusis ja muutus kiledaks.
Selle vastu ei vaidle neist keegi, et elu on elamiseks. Aga selle osas, kuidas seda elu elada, lähevad sõbrannade arvamused lahku: Meerile meeldiks tagasihoidlikult ja vaikselt, Hellele kärtsu ja mürtsuga, proua Liia on lihtsalt ettearvamatu.